SURFIILM

Et surfata, peab puhuma tuul. Mere pealt ja pikema aja jooksul. 
Kõige parem tuul õppmiseks on 5-6 meetrit, sõitmiseks aga 7-10 meetrit. 
Väga tuulise ilmaga, kui puhub rohkem kui 12 meetrit, 
tuleb kasutusele võtta tunduvalt väiksemad lohed. 

Et surfata iga tuulega, peab omama mitut lohet. Tänapäeval on harjukeskmine lohe 
11 või 12 ruutu. Eriti väikesed naised ja eriti suured mehed kalduvad sellest reeglist 
meetri-paari võrra kõrvale. 7-10 meetrise tuule jaoks sobib see 11 või 12 ruutu ja väga tuulisteks päevadeks, kui puhub juba 12-14 meetrit, 
tuleb välja otsida 7 või 8 või 9 meetrine lohe. 

Surfata ei saa iga ilmaga. Päike võib paista, aga ei pea. 
Vihma võib sadada, aga hoovihma ja äikest on kohustuslik vältida, 
sest ühel juhul võib tuul teid iilidega või pagidega minema viia ning 
teisel juhul saate sõitmise ajal kogu aeg elektrilööke. 

Meres saab surfata jää minekust kuni jää tulekuni. 
Lumesurf algab siis suured järved, kui suured põllud ja merelahed 
kattuvad jää ja lumega. Siis te lihtsalt vahetate surfilaua lumelaua vastu. 

Kui ei puhu, siis võib seista rannal, panna käed rinnal risti, vaadata merd ja mõelda, 
et kui lahe oleks, kui puhuks. Või et mis juhtus siis, kui viimati puhus. 
Seda kõike nimetatakse eelhäälestuseks või karastumiseks. 
Üks õige surfar on vaimselt tugevam kui füüsiliselt.