SURPHY SÕNARAAMAT

 Lohesurf (ing k. kitesurf, kiteboard, kiteboarding) – ekstreemspordiala, 
Soomes vist isegi ohtlike sportide alla paigutatud. Seega, suhtuge lohesse ja teistesse lohetajatesse respektiga ning hoidke nii ennast ja oma vara kui ka teisi ja nende vara. 
Vapruse ja ülbuse mahatõmbamiseks otsige näiteks netist klippe kitesurfi 
kohta ja vaata ära lühifilmid, kus lohetajad lendavad ligi saja meetri 
kõrgusel maast või lendavad vastu autosid või jäävad lohet pidi 
maanduva lennuki ratastesse. 

Halb päev – kui meri on sile nagu plekk ja rannas on miljon päevitavat ja 
suplevat inimest. Halb päev on ka kui Reporteri nunnu ilmatüdruk teatab 
naeratus näol, et järgmised kolm päeva üldse ei puhu.

 

Surfarite suhted päevitajatega – tegelikult saame me hästi läbi, sest ega tavaline päikest nooliv inimene rannas passi, kui puhub kõva tuul. Enamus randades on ka vaikivad kokkulepped selle kohta, kus lohesurfarid pesitsevad ja kust merele ja merelt maha käivad. Oskaja lohesurfar ei tee ka mingil moel viga päevitajatele. Vt. ka koolitus. 

 

Tuul – kui õhumassid liiguvad kõrgema rõhuga alalt madala rõhuga alale. 
Kui maapind soojeneb ja soe õhk kerkib ülespoole, jääb alles vaid madalrõhkkond. 
Merel seevastu on temperatuur jahedam ja õhurõhk kõrgem ning need massid 
hakkavad liikuma maa poole. Ja ongi tuul platsis.

 

Õppimise tuul – 5-6 meetrit

Sõitmise tuul – 7-9 meetrit. Tuul puhub tuka sirgeks ja kõrvus vihiseb.

Unelmate tuul – puhub üle 10 meetri ja rannas hakkab liiv lendama. 
Tuntud rahva hulgas ka kui laks, pauk ja litter.

Oi hull-hull tuul – kui sa ei kuule enam kaassurfarite juttu isegi mõne meetri pealt 
ning mõni oi hull-hull mees hakkab üles panema 6 ruudust lohet, et merele minna. 
„Sõidavad taskurätikutega”, öeldakse siis selles olukorras.

Pagiline tuul (pagi) – kui tuult antakse iilide või hoogudena. Väga vastik tuul. 
Sest kui tuul puhub isegi 4-meetriste pagidega (nt. puhub 6-10 meetrit sekundis), 
siis tuul tirib ja tõmbab või jätab ja unustab sind merele. 

Puhub - tavainimesele puhub kogu aeg, aga meie arusaam tuulest hakkab 
jah umbes 5 meetrist sekundis. See on siis kui enamus inimestel puhub 
tuka sirgeks või eest ära. Päevitajad lahkuvad või poevad teki alla.

Merebriis – surfari lemmik. Kui päeva peale soojeneb maapind niipalju, 
et õhtupoolikul hakkab ta merelt tuult välja meelitama ning lõpuks ta oma 
tahtmise saabki. Puhub ühtlaselt ja kaua. Kuni päike loojub ja rannik on 
sama jahe kui meri. Seda tuult ei näita paraku ükski prognoos. 
Esineb tihti Pärnus ja ka Kloogal.  

Neutraal - tuule akna see ülemine kõrgpunkt, kus lohe lihtsalt istub 
tuulevoolu peal. Kõige õhutum koht maailmas. Lohe kodu. 
Stardipaik. Finishijoon. No trouble-spot. Null-punkt. Heal lapsel mitu nime.

Tuuleaken - kui seista täpselt seljaga tuule poole ja sirutada käed 
külgede peale, siis kõik see, mis jääb teie ette. See 180 kraadi teie ees ja üleval. 
Lohe alustab lendamist ehk tõstetakse üles tuuleakna servadest ehk 
teiega ühelt joonelt, aga tuulega risti ja maandub ehk langetatakse 
sama moodi tuuleakna serva. Kas siis teist vasakule või paremale. 
Ei ole et vasakukäelised peavad langetama vasakule... 

Triipu tegema  ehk triibutama– narkootikumidega pole siin miskit pistmist, 
kuigi sõltuvust tekitab ka see tegevus. Inimkeeli öeldes tähendab see samal kursil 
merele sõitma ja tagasi tulema. Kuna tegevus toimub enam-vähem sirgjooneliselt, 
siis ütled sa ise ja öeldakse sinu kohta, et tegid triibu. 
Esimesed triibud on need kõige magusamad.  

 

Traagel-niit – see on väljend algajate kohta. Kuna nad veel väga triibutajad pole, 
seetõttu näeb nende triip pigem välja kui traagelniit merel koos kõigi kukkumiste ja lauakaotustega. 

Body-drag – lohe vedama õppimine, kus ennast kasutatakse lauana ja koormusena. 
Tähtis on hoida lohe veotsoonis, aga pea vee peal ning mitte neelata liiga palju merevett. Body-dragi tuleb osata nii vasakule kui paremale. Neid, kes teevad seda väga hästi, võib nimetada body-drag-queenideks. Üks kumm-lateks-neopreen ju kõik.

Miks lohesurf on parem kui purjelaud – kõige kergem vastus: lohesurf on kergem. 
Varustus on väIksem ja kergem, lohe ülespanemine on lihtsam ning sõitma saamine 
tuleb lihtsamalt. Eriti kui talvel alustada lohe ja lumelauaga.

Krüssamine – surfamine tuulega risti ja siksakitades, et kõrgust koguda ja 
vastutuult liikuda. Soovitav teha otse merelt puhuva tuulega, et mitte kogu 
aeg rannariba läheduses passida ning ennast ning teisi segada. 
Krüssamist saab väga hästi õppida ka wake'ides. Soovitan algajatele.

 

Allatuult vajuma – kui ei osata veel krüssata ning tuul toob teid kogu aeg randa tagasi. 
Ei saa välja, ütlevad teised te kohta. Kuidas sellest aru saada? Kas te jõuate samasse kohta tagasi, kust sõitu alustasite? Kui ei, siis järelikult te vajute allatuult ära või teete 
muid trikke, et olete kaotanud kõrgust.

Walk-of-shame - ikka juhtub, eriti õpilastel, aga siis tehke seda nii väärikalt kui saate. Walk-of-shame on liikumine lohega mööda randa kodukohta, kui olete liiga allatuult ära vajunud. Eriti õpilased teevad seda selg ees liikudes ja lohet üleval null-punktis kõigutades. Tiba tublimad õpilased keeravad näo ikka liikumise suunda ja langetavad lohe siis kas tiba vasakule või paremale tuuleakna serva, kus nad jõuavad lohet hoida ning teisse kätte võtavad laua ning hakkavad tuule suunas koju tulema. Teepeal koju tuleb naeratada. Iseendale ja ka teistele. Tehke see walk endale piisavalt meeldivaks! 
Kolmas versioon on lohe langetamine kojutoomiseks, nööride poomile kerimine, lohe kaenlassevõtt ja kõnnak koju. Ärge unustage naeratust!

Trapets – konksuga varustatud vöö või püksid (istuv trapets) lohe enda külge riputamiseks. Algajatele soovitaks algul istuvat trapetsit ja hiljem juba sõitmiseks vöötrapetsist.

 

Leash – umbes 3 meetrine traadiga ühendus sinu trapetsi ja sinu laua vahel. 
Mõned soovitavad, mõned mitte. Mugavuse ja aja kokkuhoiu mõttes on 
alguses hea, aga kui ikka kukkuda ja halvasti, võib laud osutuda selleks, 
kes sulle selle vea eest vastu pead virutab. Puhtalt inertsist ja midagi paha soovimata. 
Kiiver on siinkohal abiks.

 

Kalipso – et soe oleks ja vigastusi ei tekiks. Soojalt soovitatav ja soovitavalt isiklik. 
See on ju nagu ihupesu. Rohkem ihu ligi ju kui ükski särk.

 

Põhivarustus – lohe, poom, pump, laud, trapets, kalipso, sussid, kiiver, 
päästevest, käterätt, vähemalt üks surfarist sõber, kannatlik meel ja miljon aega.

 

Eesti – surfamiseks ideaalne koht. Kui ikka ükskõik kust puhuma hakkab, 
siis tunni-paari jooksul jõuab sinna kohale laineid paitama. Õnneks on 
iga-aastaga ka ilma ennustamine täpsemaks läinud, seega petta saab harva. 
Kuigi vahel ikka saab ka.

 

Väga loll juhus – Eestis sai lohesurf tuntuks, kui üks hull mees lendas üle 
Pirita TOP hoone ja maandus teispool maja autoparklasse. Mina pole seda 
meest näinud, aga ta olla eksinud kolme reegli vastu – läinud mere äärde liiga suure lohega, polnud arvestanud hoovihma tuuleiiliga ning tal polnud aimu ka lohe ohutusnõuetest, sest muidu poleks ta ju lohet enda külge köiega kinnitanud. 
Väga vabandame selle mehe pärast! 

Meretuul – lohesurfar ei lähe kunagi merele, kui puhub maatuul, sest on oht jääda kadunuks Balti meredel. Lohesurfar jääb ka siis mõtlikuks, kui tuul puhub pigem 
külje pealt, sest neid juhuseid on ikka olnud, kui merel midagi lohe või sõitjaga 
juhtub ning päästjad peavad kaatrite ja skuutritega surfari koju tagasi tooma. 
Meretuul puhub su ikka ju reeglina tagasi kaldale.

Kehaga krüssama – kui merel olles kaob laud ning lohe hakkab teid allatuult ära viima, tuleb kohe hakata kehaga krüssama. Lased lohe veotsooni ja lükkad tuulepoolse käe lohe liikumissuunda. Keha tuleb hoida jäik ja püüda sedasi kõrgust koguda, samas silmanurgast jälgida, et kus on laud. Olles lauaga samale joonele liikunud, vaheta suunda ja krüssa tagasi. Kas siis lauani või veelkord kõrguse kogumiseks siksakitades kuni lauani jõuate. Vt. ka krüssama.

Crash – kukkumine, lohisemine, üle puude hüppamine, lohe puu otsa ajamine, 
teadvuse kaotamine. Sõjalugusid võid nuiata olemasolevate surfarite käest. Igav ei hakka. Oll võib hea õnne korral näidata ka oma poltidega jalga. Osapooli võib kräshis olla palju ning süüdi võivad olla kõik. Sul võib endast ja oma kamadest olla ju ükskõik, 
aga kui on ka teisi inimesi ümberringi, siis ole ettevaatlik. Inimesi hukkub lohesurfi läbi maailmas ikka päris palju.

 

Üksik lohesurfar – ebatavaline nähtus. Üksi ei ole ikka mõtet merele kippuda. 
Igaks juhuks. Hea on kui keegi teie surfamisest teadlik on või kui te teiste surfaritega üksteist silmanurgast jälgite. Lohe võib katki minna, mõni liin puruneda, 
võib ennast vastu kive katki kukkuda või midaiganes. Ikka mõni surfar on haiglas ärganud, sest sõbrad on nad teadvusetus olekus üles korjanud ja nende eest hoolitsenud.

 

Surf ja naps – ei käi koos. Ühele pildile mahuvad nad vaid et surf ees ja kui kellelegi naps maitseb, siis naps hiljem. Manitsen kõiki selle reegli vastu mitte eksima. 
Lohesurf on head koordinatsiooni ja kiirust vajav ala. Üks poiss ükskord tegi 
napsus peaga lohega trikke, kukkus õla peale ning ligi aasta aega ei suutnud 
vasaku käega ühtegi mõistikku liigutust teha.

 

Hüpe – ei tehta maal ja rannas. Tehakse pehmet maandumist pakkuvas vees, 
mere peal ja ohutus kauguses kõigest ja kõigist. Vt ka pagiline tuul ja väga loll juhus.

 

Trikitamine – hüpped vee peal. Õhus rippumiseks või õhus triki sooritamiseks.

 

Veivamine – lohega suurte lainetega rannas nagu lainelauaga sõitmine. 
Sama laine peal üles ja alla kurvitamine. Laud võib, aga ei pea olema wave’i laud.